Sisestusteenus - huvitavat lugemist

Ettevõtlus

Ettevõtluses on alati andmeid ja andmed on ettevõtte infovara. Olenevalt ettevõtte põhitegevusest hallatakse kõige enam vastava valdkonna andmeid. Tootmisettevõtetel on olulisel kohal tarneahela (sh klientide) ja tootmise andmed, millest osa käsitletakse kui põhiandmeid (master data). Andmemahukates ettevõtetes on äriliselt väga oluline kasutusel olevate andmete andmekvaliteet. Teenusettevõttel on põhiliseks kliendiandmed. Ettevõtted kasutavad andmeid turunduseks ning teevad andmete põhjal ärianalüüsi teenuste ja toodetega äri tegemiseks. Tugifunktsioonide täitmiseks on ettevõtetel juhtimisandmed, personaliandmed, raamatupidamise andmed (finantsjuhtimise andmed), haldusandmed (inventuur, varahaldus) ning andmed dokumentatsiooni ja muude infovarade kohta, tavaliselt metaandmete kujul. Ettevõtete andmehalduse jaoks kasutatakse mitmesuguseid äriinfosüsteeme. Paremaks äriinfo kasutamiseks loovad ettevõtted andmeladusid.

Teadus

Teaduses on sõltuvalt teadusharust väga erinevat laadi andmeid. Üldiselt saab eristada vaatlusandmeid, eksperimentide andmeid ja analüüsi andmeid. Enamus andmeid töödeldakse teaduses matemaatiliste (statistiliste) meetoditega.

Avalik haldus

Avalikus halduses asendavad tänapäeval digitaalsed andmed paljudel juhtudel paberdokumente ja andmeid hallatakse andmebaasides, mida õiguslikult nimetatakse andmekogudeks. Eestis nimetatakse selliseid andmekogusid sageli riiklikeks registriteks. Avalik haldus kogub, töötleb ja hoiab andmeid kõigis oma funktsioonides. Riigid ja mitmed avaliku sektori asutused (ülikoolid, meediaorganisatsioonid, haiglad) on loonud andmete pikaajaliseks säilitamiseks andmearhiivid.

Statistika

Statistika on teaduse ja avaliku halduse andmetega tegelev valdkond. Traditsiooniliselt eristatakse statistikas küsitlusandmeid, loendusandmeid ja sündmusstatistilisi andmeid. Statistikas tehakse vahet algandmete ja töödeldud andmete vahel. Töötluseks kasutatakse statistilise analüüsi eri meetodeid ning andmeid esitatakse tabelite, graafikute, indeksnäitajate jms kujul. Vahet tehakse samuti individuaalandmete ja agregeeritud andmete vahel.

Infotehnoloogia

Infotehnoloogias on andmetel põhiliselt kaks tähendust. Esiteks tehniline tähendus, kui andmed on binaar- või muul kujul nende edastamiseks, tõlgendamiseks või töötlemiseks ja seda teeb masin (arvuti, tehnosüsteem jms). Teiseks tähendus, kus andmed on kujul tunnus-väärtus või objekt-seos-subjekt ehk objekt-tunnus-väärus ning siis on andmete semantika arusaadav ka inimesele. Andmed on kas edastuses (näiteks telefonikõne) või andmekandjal. Andmekandjatel on andmed üldiselt salvestatud failisüsteemi failina. Kõige levinumaks andmebaasi tüübiks on relatsiooniline andmebaas, kus andmed on tabelites, mille vahele on loodud seosed. Andmebaasides olevaid andmeid nimetatakse struktureeritud andmeteks, mis tähendab seda, et nende andmete tähendus on küllalt hästi teada (tabeli veergude tunnused on kirjeldatud ja seetõttu ridade väärtuste tähendus teada). Infotehnoloogia mõõdab andmemahtu bittides ja baitides. Andmete kohta on infotehnoloogias palju seotud termineid ja mõisteid, näiteks: andmekogu, andmestruktuur, andmebaas, andmemudel, andmehulk, andmeväli, andmetüüp

Infohaldus

Infohalduse vaates on põhiliseks tegelemine metaandmetega. Metaandmed on andmed andmete kohta. Eristada võib inforessursi kirjeldamise, leidmise, haldamise ja tehnilisi metaandmeid. Osadel valdkondadel on välja kujunenud metaandmestandardid, millega selles valdkonnas inforessursse kirjeldatakse. Metaandmed on olulised andmete semantika mõistmisel. Raamatukogud, muuseumid, arhiivid jt mäluasutuses haldavad oma kogusid metaandmetega. Samuti hallatakse metaandmetega dokumente asutustes ja ettevõtetes.

Meedia ja kommunikatsioon

Meedia tooted ja teenused ning kommunikatsiooni sõnumid on digitaaltehnoloogiale ülemineku järel tehniliselt andmete kujul. Nendele andmetele kui loomingule ja meediatoodetele rakenduvad autoriõigused. Isiklik info, sotsiaalmeedia ja massikommunikatsioon ning nendes olevad andmed on järjest enam läbi põimunud. Isikuandmete kasutamist ja kaitset nii meedias kui äris ning meedias ja äris reguleeritakse seadusega.

Geograafia ja ruumiandmed

Geograafiliste andmetena mõistetakse tavaliselt andmeid, mis on seotud mingi konkreetse geograafilise ruumi osaga. Andmete sidumist ruumiga nimetatakse geokodeerimiseks. Need andmed võivad olla nii eluslooduse kui eluta looduse kohta kui ka inim- ja majandusgeograafia andmed. Sellised on ka haldusüksuste ja aadressiandmed. Geograafilisi, sealhulgas ruumiandmeid, töötlevaid infosüsteeme nimetatakse geoinfosüsteemideks (GIS).

Keskkonnaandmed

Keskkonnaandmed on mitmesugused geograafia, bioloogia, ökoloogia, geoloogia jms seire- ja vaatlusandmed ning nende põhjal tehtud analüüsi andmed. Selle rühma alla kuuluvad ka meteoroloogia, klimatoloogia, jäätmete, kiirguse, looduskaitselised, maa kasutuse ja keskkonnakorralduslikud andmed.

Bioloogiaandmed

Lisaks keskkonnaalastele bioloogilistele andmetele on järjest olulisemad biokeemilised ja geneetilised andmed nagu DNA.Välja on kujunenud eraldi teadusvaldkond bioinformaatika.

Meditsiiniandmed

Meditsiiniandmed on üks suuremaid andmete valdkondi ning nende andmete kasutus on piiratud ja neid tuleb nende väärtuse tõttu säilitada pikka aega. Traditsiooniliselt koguti meditsiiniandmed haiguslugudesse, mis olid väikesed raamatukesed. Nüüdisajal on haiglatel ja arstidel kasutusel infosüsteemid, milles on nii haiguslugu, epikriisid, kui ka uuringute tulemused (sh pildid) digitaalsel kujul. Meditsiiniandmed on samuti andmed ravimite kohta ja digiretsepti andmed, mis on üheks näiteks, kuidas paberdokumentidelt on mindud üle andmepõhisele dokumenteerimisele.

Tehnilised seadmed

Tänapäevased tehnojuhtimissüsteemid (hajusjuhtimissüsteemid – DCS, superviisorsüsteemid – SCADA, protsessijuhtimissüsteemid) loovad, edastavad ja haldavad andmeid, mis on olulised nii äris kui ka avalike teenustena sh eluliste teenustena masinates, seadmetes ja tehnovõrkudes. Tehniliste seadmete ühendamist võrku ja selle kaudu andmete töötlemist nimetatakse asjade internetiks ehk nutistuks.

Kogu info /Lühendatult Wikipeediast/